In English
  www.ttu.ee   RAHVUSVAHELISTE
SUHETE
OSAKOND
 Üldinfo Organisatsioonid Programmid Partnerid Võrgustikud Avaleht
 Välisstipendiumid Praktika ja töö Teadusinfo Kontakt Üritused Lingid
   programmid > Leonardo programm
 PROGRAMMID

  Erasmus
 Leonardo da Vinci

  Programmi tutvustus
  Projektide nimekiri
  Projektid lähemalt
  Praktikapakkumisi

  Praktikaaruanded
 Nordplus
 NorFa Neighbour
 SI, Visby
 Tempus
 Erasmus Mundus

 

LEONARDO DA VINCI PROGRAMM 2000-2006

Leonardo da Vinci on Euroopa kutsehariduse edendamisele suunatud koostööprogramm, mis toimib rahvusvaheliste projektide kaudu.
Toetatakse uuenduslike toodete (metoodikad, õppekavad, koolitusmaterjalid jne) loomist, erinevate sihtrühmade välispraktikaid ja -lähetusi ning juba lõppenud projektide tulemuste laialdasemat levitamist ja kasutamist.

Programmist eraldatavad vahendid katavad ainult osa iga projekti kuludest, seega on vajalik täiendavate finantseerimisallikate olemasolu.
Leonardo da Vinci programmi teine faas kestab aastatel 2000-2006 ja selle kogueelarve on 1,5 miljardit eurot.

Kellele on programm mõeldud?
Leonardo programm on avatud erinevatele organisatsioonidele ja ettevõtetele:
• asutused ja organisatsioonid, mis pakuvad kutseharidust, jätkukoolitust kutsehariduse vallas ning täiend- ja ümberkoolitust; s.h. kõrgkoolid;
• uurimiskeskused ja organisatsioonid, kelle tegevus hõlmab kutseharidusalaseid uuringuid ja analüüse;
• ettevõtted, eriti väikese ja keskmise suurusega ettevõtted, nii era- kui avalik-õiguslikud juriidilised isikud;
• sotsiaalsed partnerid (kutse- ja erialaliidud, kaubandus-tööstuskojad jne);
• kohalikud ja regionaalsed institutsioonid ja organisatsioonid;
• registreeritud mittetulundusühingud ja sihtasutused.
Eraisikud ei saa taotlusi esitada.

Eesmärgid
• tõsta põhikutsehariduse kvaliteeti, arendada koolitatavate kompetentsi ja kutseoskusi ning selle tulemusel tõsta tööhõivet;
• tõsta jätkukoolituse kvaliteeti ning parandada juurdepääsu elukestvale õppele, mis aitaks kaasa minna muudatustega tööelus;
• suurendada kutsealase koolituse rolli konkurentsivõime ja ettevõtlikkuse arendamisel. Erilist tähelepanu pööratakse koolitusasutuste ja ettevõtete tõhusale koostööle.
Lisaks nimetatud eesmärkidele on olulisteks teemadeks kutsesuunitluse ja -nõustamise arendamine ning võrdsete võimaluste tagamine tööelus ja kutsealases koolituses osalemisel.

Osalevad riigid
• Euroopa Liidu liikmesriigid: Austria, Belgia, Taani, Soome, Prantsusmaa, Saksamaa, Kreeka, Iirimaa, Itaalia, Luksemburg, Holland, Portugal, Hispaania, Rootsi, Suurbritannia, Küpros, Malta, Eesti, Läti, Leedu, Poola, Tšehhi, Slovakkia, Sloveenia; Ungari;
• Norra, Island ja Liechtenstein;
• Rumeenia, Bulgaaria, Türgi.

Programmi struktuur
Leonardo da Vinci programm toimib projektide kaudu. Põhirõhk on haridusasutuste ja ettevõtete vahelisel koostööl. Leonardo programmist finantseeritakse koolituse arendamist ning vahetusprojekte, kuid mitte konkreetseid koolitusüritusi. Toetatakse uuenduslike toodete (metoodikad, õppekavad, koolitusmaterjalid jne) loomist ning peab olema tagatud projektide tulemuste laialdane levitamine ja kasutamine.

Leonardo programmist eraldatavad vahendid katavad ainult osa iga projekti kuludest, seega on vajalik täiendavate finantseerimisallikate olemasolu.

Vahetusprojektid
26.04. 1999 vastu võetud Euroopa Liidu Nõukogu otsuse kohaselt toetatakse Leonardo da Vinci programmi raames rahvusvahelisi vahetusprojekte, mille sihtrühmaks on kutseharidust omandamas olevad inimesed, eriti noored, ning koolitajad ja personalitöötajad.

Laias laastus jagunevad vahetusprojektid kolmeks:
• praktikaprojektid
• lähetusprojektid
• õppelähetused

Praktika- ja lähetusprojektide üldise haldamise delegeeris Euroopa Komisjon vastavalt iga osaleva riigi Leonardo keskusele. Õppelähetusi organiseerib aga CEDEFOP (Euroopa Kutseõppe Arenduskeskus) ning seega seda projektiliiki käesolevas juhendis ei käsitleta.

Arendusprojektid
Arendusprojektid on mitmeaastased rahvusvahelised projektid, mille eesmärk on stimuleerida uuendusprotsesse kutsehariduses. Põhirõhk on uudsete õppematerjalide ja koolituse terviklahenduste väljatöötamisel. Arendusprojektid võivad keskenduda ka informatsiooni kogumisele ja levitamisele või uuringute ja analüüside läbiviimisele kutsehariduse erinevates valdkondades.
Arendusprojektide tulemusi tuleb levitada võimalikult laialt, et neist saadav kasu ulatuks väljapoole projektis osalevaid organisatsioone.

Arendusprojektide hulka kuuluvad:
• pilootprojektid
uuenduslike koolitusmaterjalide ja metoodikate väljatöötamine
• temaatilised projektid
projektid iga taotlusringi raames eraldi väljakuulutatud teemadele
• keeleprojektid
kutsealase võõrkeeleõpetuse arendamine
• võrgustikuprojektid
kutsekoolitusalase informatsiooni kogumine ja levitamine
uuringuprojektid
kutseharidusalased uuringud ja analüüsid

Taotluste esitamise tähtajad
Taotluste esitamiseks on üldiselt üks tähtaeg aastas, mis on tavaliselt aasta alguses. Vahetusprojektidele võib Leonardo keskus vajaduse korral määrata veel lisatähtaja.
Arendusprojektide eeltaotluste esitamise järgmine tähtaeg on 30. september 2005. Vahetusprojektide taotluste esitamise järgmine tähtaeg on 10. veebruar 2006.

Projektide valiku protseduurid
Projektitaotluste selekteerimiseks kasutatakse suunast sõltuvalt kolme tüüpi protseduure
Protseduur A - vahetus ja lähetusprojektid
- üheastmeline
- taotlus esitatakse oma riigi Leonardo Keskusesse, kes hindab koos ekspertidega taotlused, teatab valiku tulemustest ja
sõlmib lepingud
Protseduur B - pilootprojektid, keeleprojektid, rahvusvahelised võrgustikud
- kaheastmeline (eeltaotlus ja lõplik projekt)
- taotlused hinnatakse kahes etapis nii Leonardo Keskuses kui Euroopa Komisjonis
- lepingud sõlmitakse Leonardo keskuse ja edukate taotlejate vahel
Protseduur C - uuringu- ja seireprojektid, temaatilised projektid
- kaheastmeline (eeltaotlus ja lõplik taotlus)
- eeltaotlused ja lõplikud taotlused esitatakse Euroopa Komisjonile
- lepingud sõlmitakse Komisjoni ja edukate taotlejate vahel

Programmis osalemise eeldused:
• Leonardo programmi raames tasub oma projektitaotlus esitada juhul, kui olete huvitatud mõne kutsehariduse valdkonna arendamisest rahvusvahelises koostöös. Projektides on kesksel kohal kutseharidust pakkuvate institutsioonide ja ettevõtete koostöö.
• Loodav koolitusmaterjal, -meetod või õppekava peab olema innovatiivne. Vahetused peavad olema seotud mingi laiema arengukavaga.
• Projektide tulemusi (koolitusmaterjalid, -meetodid, uued õppekavad) peab saama levitada ka laiemale sihtrühmale.
Mida finantseeritakse?
• EL toetus Leonardo projektidele katab vaid osa projekti kogumaksumusest, ülejäänud osa tuleb katta oma vahenditest. Omaosaluse põhimõte näitab partnerite seotust projektiga ja nende usaldatavust Näiteks pilootprojektide puhul võib omavastutus ulatuda kuni 25% projekti maksumusest.
• Vahetusprojektide puhul finantseeritakse praktikantidega otseselt seotud kulusid nagu reisikulud, majutus- ja elamiskulud , keeleline ja kultuuriline ettevalmistus jm. Samuti ka üldhalduskulud.
• Omavastutusosa kaetakse tihti oma tööpanuse arvelt, mis kantakse organisatsiooni arvestuslikesse kuludesse.
• Tugeva põhja Leonardo projekti taotlusele annab tunnetus, et projekt on tekkinud tegelikust vajadusest ja seda kavatsetakse igal juhul teostada. EL kaudu taotletakse toetust selleks, et projekti oleks võimalik läbi viia
rahvusvahelisena ja laiema ulatusega.

Milline roll on projektis?
• Projekti partner vastutab mingi osa eest projektis. Vahetusprojektis võib see olla vahetuse teostamine vastuvõtva või lähetava organisatsioonina, pilootprojektis näiteks õppemooduli loomine, projekti tulemuste kohaldamine oma riigi vajadustega või toodete testimine. Partner saab kokkulepitud osa EL toetusest ja võtab enda kanda osa projekti omavastutusest.
• Koordinaator on projekti tegelik juht. Harilikult esitab koordinaator ka projektitaotluse ja vastutab nii aruandluse kui kontaktide eest partneritega. Pilootprojektide puhul tähendab see tegelikult täiskohaga tööd.
• Lepingusõlmija vastutab projekti eest juriidiliselt: kirjutab alla lepingu, võtab vastu raha ja vastutab selle edastamise eest projekti teistele osapooltele. Tavaliselt sõlmib lepingu ja koordineerib projekti sama organisatsioon.
Kui projekt on esitatud mõne teise riigi poolt?
Oma projekti esitamise asemel tasub kaaluda ka võimalust osaleda partnerina mõne teise riigi juhitud projektis. Osalemine partnerina teiste riikide juhitud projektides tõstab ka Eesti osalemisvõimalusi kogu programmis. Samas on see hea võimalus hankida rahvusvahelise projektitöö kogemusi.

Kontaktid:
TTÜ rahvusvaheliste suhete osakond
Riin Kobin, Leonardo da Vinci programmi koordinaator,
620 3517, III-203, riin.kobin@ttu.ee
Madli Krispin, juhataja, 620 3502, III-210
Ehitajate tee 5, Tallinn 19086

tagasi

algusesse