| LEONARDO
DA VINCI PROGRAMM 2000-2006
Leonardo
da Vinci on Euroopa kutsehariduse edendamisele
suunatud
koostööprogramm,
mis toimib rahvusvaheliste projektide kaudu.
Toetatakse uuenduslike toodete (metoodikad, õppekavad,
koolitusmaterjalid jne) loomist, erinevate sihtrühmade
välispraktikaid ja -lähetusi ning juba lõppenud
projektide tulemuste laialdasemat levitamist ja kasutamist.
Programmist eraldatavad vahendid katavad ainult osa iga projekti
kuludest, seega on vajalik täiendavate finantseerimisallikate
olemasolu.
Leonardo da Vinci programmi teine faas kestab aastatel 2000-2006
ja selle kogueelarve on 1,5 miljardit eurot.
Kellele
on programm mõeldud?
Leonardo programm on avatud erinevatele organisatsioonidele
ja ettevõtetele:
• asutused ja organisatsioonid, mis pakuvad kutseharidust,
jätkukoolitust kutsehariduse vallas ning täiend-
ja ümberkoolitust; s.h. kõrgkoolid;
• uurimiskeskused ja organisatsioonid, kelle tegevus
hõlmab kutseharidusalaseid uuringuid ja analüüse;
• ettevõtted, eriti väikese ja keskmise
suurusega ettevõtted, nii era- kui avalik-õiguslikud
juriidilised isikud;
• sotsiaalsed partnerid (kutse- ja erialaliidud, kaubandus-tööstuskojad
jne);
• kohalikud ja regionaalsed institutsioonid ja organisatsioonid;
• registreeritud mittetulundusühingud ja sihtasutused.
Eraisikud ei saa taotlusi esitada.
Eesmärgid
• tõsta põhikutsehariduse kvaliteeti,
arendada koolitatavate kompetentsi ja kutseoskusi ning selle
tulemusel tõsta tööhõivet;
• tõsta jätkukoolituse kvaliteeti ning parandada
juurdepääsu elukestvale õppele, mis aitaks
kaasa minna muudatustega tööelus;
• suurendada kutsealase koolituse rolli konkurentsivõime
ja ettevõtlikkuse arendamisel. Erilist tähelepanu
pööratakse koolitusasutuste ja ettevõtete
tõhusale koostööle.
Lisaks nimetatud eesmärkidele on olulisteks teemadeks
kutsesuunitluse ja -nõustamise arendamine ning võrdsete
võimaluste tagamine tööelus ja kutsealases
koolituses osalemisel.
Osalevad
riigid
• Euroopa Liidu liikmesriigid: Austria, Belgia, Taani,
Soome, Prantsusmaa, Saksamaa, Kreeka, Iirimaa, Itaalia, Luksemburg,
Holland, Portugal, Hispaania, Rootsi, Suurbritannia, Küpros,
Malta, Eesti, Läti, Leedu, Poola, Tšehhi, Slovakkia,
Sloveenia; Ungari;
• Norra, Island ja Liechtenstein;
• Rumeenia, Bulgaaria, Türgi.
Programmi
struktuur
Leonardo da Vinci programm toimib projektide kaudu. Põhirõhk
on haridusasutuste ja ettevõtete vahelisel koostööl.
Leonardo programmist finantseeritakse koolituse arendamist
ning vahetusprojekte, kuid mitte konkreetseid koolitusüritusi.
Toetatakse uuenduslike toodete (metoodikad, õppekavad,
koolitusmaterjalid jne) loomist ning peab olema tagatud projektide
tulemuste laialdane levitamine ja kasutamine.
Leonardo programmist eraldatavad vahendid
katavad ainult osa iga projekti kuludest, seega on vajalik
täiendavate finantseerimisallikate olemasolu.
Vahetusprojektid
26.04. 1999 vastu võetud Euroopa Liidu Nõukogu
otsuse kohaselt toetatakse Leonardo da Vinci programmi raames
rahvusvahelisi vahetusprojekte, mille sihtrühmaks on
kutseharidust omandamas olevad inimesed, eriti noored, ning
koolitajad ja personalitöötajad.
Laias
laastus jagunevad vahetusprojektid kolmeks:
• praktikaprojektid
• lähetusprojektid
• õppelähetused
Praktika- ja lähetusprojektide
üldise haldamise delegeeris Euroopa Komisjon vastavalt
iga osaleva riigi Leonardo keskusele. Õppelähetusi
organiseerib aga CEDEFOP (Euroopa Kutseõppe Arenduskeskus)
ning seega seda projektiliiki käesolevas juhendis ei
käsitleta.
Arendusprojektid
Arendusprojektid on mitmeaastased rahvusvahelised projektid,
mille eesmärk on stimuleerida uuendusprotsesse kutsehariduses.
Põhirõhk on uudsete õppematerjalide ja
koolituse terviklahenduste väljatöötamisel.
Arendusprojektid võivad keskenduda ka informatsiooni
kogumisele ja levitamisele või uuringute ja analüüside
läbiviimisele kutsehariduse erinevates valdkondades.
Arendusprojektide tulemusi tuleb levitada võimalikult
laialt, et neist saadav kasu ulatuks väljapoole projektis
osalevaid organisatsioone.
Arendusprojektide
hulka kuuluvad:
• pilootprojektid
uuenduslike koolitusmaterjalide ja metoodikate väljatöötamine
• temaatilised projektid
projektid iga taotlusringi raames eraldi väljakuulutatud
teemadele
• keeleprojektid
kutsealase võõrkeeleõpetuse arendamine
• võrgustikuprojektid
kutsekoolitusalase informatsiooni kogumine ja levitamine
uuringuprojektid
kutseharidusalased uuringud ja analüüsid
Taotluste
esitamise tähtajad
Taotluste esitamiseks on üldiselt üks tähtaeg
aastas, mis on tavaliselt aasta alguses. Vahetusprojektidele
võib Leonardo keskus vajaduse korral määrata
veel lisatähtaja.
Arendusprojektide eeltaotluste esitamise
järgmine tähtaeg on 30. september 2005. Vahetusprojektide
taotluste esitamise järgmine tähtaeg on 10. veebruar
2006.
Projektide
valiku protseduurid
Projektitaotluste selekteerimiseks kasutatakse suunast sõltuvalt
kolme tüüpi protseduure
Protseduur A - vahetus ja lähetusprojektid
- üheastmeline
- taotlus esitatakse oma riigi Leonardo Keskusesse, kes hindab
koos ekspertidega taotlused, teatab valiku tulemustest ja
sõlmib lepingud
Protseduur B - pilootprojektid,
keeleprojektid, rahvusvahelised võrgustikud
- kaheastmeline (eeltaotlus ja lõplik projekt)
- taotlused hinnatakse kahes etapis nii Leonardo Keskuses
kui Euroopa Komisjonis
- lepingud sõlmitakse Leonardo keskuse ja edukate taotlejate
vahel
Protseduur C - uuringu- ja seireprojektid,
temaatilised projektid
- kaheastmeline (eeltaotlus ja lõplik taotlus)
- eeltaotlused ja lõplikud taotlused esitatakse Euroopa
Komisjonile
- lepingud sõlmitakse Komisjoni ja edukate taotlejate
vahel
Programmis
osalemise eeldused:
• Leonardo programmi raames tasub oma projektitaotlus
esitada juhul, kui olete huvitatud mõne kutsehariduse
valdkonna arendamisest rahvusvahelises koostöös.
Projektides on kesksel kohal kutseharidust pakkuvate institutsioonide
ja ettevõtete koostöö.
• Loodav koolitusmaterjal, -meetod või õppekava
peab olema innovatiivne. Vahetused peavad olema seotud mingi
laiema arengukavaga.
• Projektide tulemusi (koolitusmaterjalid, -meetodid,
uued õppekavad) peab saama levitada ka laiemale sihtrühmale.
Mida finantseeritakse?
• EL toetus Leonardo projektidele katab vaid osa projekti
kogumaksumusest, ülejäänud osa tuleb katta
oma vahenditest. Omaosaluse põhimõte näitab
partnerite seotust projektiga ja nende usaldatavust Näiteks
pilootprojektide puhul võib omavastutus ulatuda kuni
25% projekti maksumusest.
• Vahetusprojektide puhul finantseeritakse praktikantidega
otseselt seotud kulusid nagu reisikulud, majutus- ja elamiskulud
, keeleline ja kultuuriline ettevalmistus jm. Samuti ka üldhalduskulud.
• Omavastutusosa kaetakse tihti oma tööpanuse
arvelt, mis kantakse organisatsiooni arvestuslikesse kuludesse.
• Tugeva põhja Leonardo projekti taotlusele annab
tunnetus, et projekt on tekkinud tegelikust vajadusest ja
seda kavatsetakse igal juhul teostada. EL kaudu taotletakse
toetust selleks, et projekti oleks võimalik läbi
viia
rahvusvahelisena ja laiema ulatusega.
Milline roll on projektis?
• Projekti partner vastutab mingi osa eest projektis.
Vahetusprojektis võib see olla vahetuse teostamine
vastuvõtva või lähetava organisatsioonina,
pilootprojektis näiteks õppemooduli loomine, projekti
tulemuste kohaldamine oma riigi vajadustega või toodete
testimine. Partner saab kokkulepitud osa EL toetusest ja võtab
enda kanda osa projekti omavastutusest.
• Koordinaator on projekti tegelik juht. Harilikult
esitab koordinaator ka projektitaotluse ja vastutab nii aruandluse
kui kontaktide eest partneritega. Pilootprojektide puhul tähendab
see tegelikult täiskohaga tööd.
• Lepingusõlmija vastutab projekti eest juriidiliselt:
kirjutab alla lepingu, võtab vastu raha ja vastutab
selle edastamise eest projekti teistele osapooltele. Tavaliselt
sõlmib lepingu ja koordineerib projekti sama organisatsioon.
Kui projekt on esitatud mõne teise riigi poolt?
Oma projekti esitamise asemel tasub kaaluda ka võimalust
osaleda partnerina mõne teise riigi juhitud projektis.
Osalemine partnerina teiste riikide juhitud projektides tõstab
ka Eesti osalemisvõimalusi kogu programmis. Samas on
see hea võimalus hankida rahvusvahelise projektitöö
kogemusi.
Kontaktid:
TTÜ rahvusvaheliste suhete osakond
Riin Kobin, Leonardo da Vinci programmi koordinaator,
620 3517, III-203, riin.kobin@ttu.ee
Madli Krispin, juhataja, 620 3502, III-210
Ehitajate tee 5, Tallinn 19086
tagasi
algusesse
|